a. loodi Valga maakond. Kuni 1939. aasta valdade reformini kuulus Sangaste kihelkonda 5 valda: Keeni, Kuigatsi, Laatre, Tõlliste ja Sangaste. 1939 toimunud reformiga liideti näiteks Sangaste ja Keeni vallad. Eesti Vabariik vähendas mõisa maid ning jagas enamuse maadest asundustaludeks (praegune Lossiküla on kujunenud just 1920ndatel), kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Veidi peale "rukkikrahvi" surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam, millest ENSV ajal sai Sangaste Aretuspunkt (iseseisev alates 1957 aastast, liideti Sangaste kolhoosiga 1986). Esimene kolhoos Sangaste vallas moodustati oktoobris 1948. Mitu väiksemat kolhoosi ühinesid ajapikku kuni 1961. aastani, lõpuks asus kolhoos seniste Restu ja Sangaste mõisa maadel. (Kaaramaa ja Kübar, 1980) Sangaste külanõukogust sai Sangaste vald aastal 1991; kolhoos lõpetas tegevuse 1994.
a paiku Saksamaalt. Nii Õisus kui Vana-Kuustes kasvatati seda koos maarukkiga, sordid risttolmlesid omavahel. Berg seadis ülesandeks aretada rukkisort, mis oleks pika kõrre, pea ja teraga, tihedapealine, tühikutevaba, raskete teradega, hea talve- ja seisukindlusega ning annaks rikkalikult saaki. Pärast Bergi surma tekkis Sangastes rukki aretamisel ajutine paus. 1939 ostis Eesti Sordiparanduse Selts pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse ja töö jätkub siiani Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on aretanud Kanadas Sangaste rukist edasi ning väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast Canadian Gold viskit. Friedrich Von Berg Sangaste loss Sangaste loss on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Sangaste vallas, mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis.
annaabi.ee 
