Olustvere sovhoostehnikumid; Põdra, Ravila ja Simuna sovhoosid ning Sangaste aretuspunkt. Katsemajandite kogupindala oli 1969. aasta andmetel 48 730 ha. Kasvatati eliit- ja kõrgema sordi seemneid. Uurimissuunad olid maa otstarbeka ärakasutamise võimalused, tähtsamate Eestis kasvatatavate kultuuride agrotehnika ja sordiaretus, taimekaitse, maaparandus, tööde mehhaniseerimine, tootmise ökonoomika. Loetelu teostamise tarvis oli Jõgeva Sordiaretusjaamas kaks iseseisvat laboratooriumi − keemilised analüüsid ja mikrobioloogia. Kogu selle suure masinavärgi eesotsas oli alates 1959. aastast Ilmar Jürisson ja keskus, mis asus Sakus. 2 Tooma Katsebaasi tekkega sai Kärdest ja Toomast ühise tootmisega üksus, tekkisid küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted. Algul oli baasi keskus Toomal, hiljem
preemiana radioola ,,Luks" Jõgeva Sordiaretusjaama vanema teadusliku töötaja kohusetäitjale Aleksander Adojanile pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamise süsteemi väljatöötamise ning kolhoosidesse ja sovhoosidesse sisseviimise eest (Kolhoosnik, 12. mai 1960). 3 Aleksander Adojan oli põllumajandusdoktor rohumaaviljeluse alal. Töötas 1935. aastast peamiselt Jõgeva Sordiaretusjaamas. Tema sulest on ilmunud raamatuid, brosüüre ja sisutihedaid artikleid. Põhjapanevamaks on olnud raamat ,,Rohumaaviljelus Eestis. Tema töökus ja teadmised aiakultuuri edasiarendamisel on olnud innustuseks paljudele. 48. Kuldnokad vilistasid kaseladvas pungi puhkema, õngemehed proovisid kalaõnne Saare järve kallastel, kalender aga näitas 9. kuupäeva. See päev läks tänavu ,,Lembitu" kolhoosi ajalukku kahel põhjusel. Esiteks alustati teravilja külvi, teiseks aga ...leidis kolhoosi
annaabi.ee 
