Ta õppis Tartus keemiat ja agronoomiat ja asus 1904. aastal tööle Balti Seemnekasvatuse Ühingus. See oli taimede sordiaretuse ja parandusega tegelenud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi haruselts Tartus (põhikiri kinnitati 1900). Ühing edendas põllu ja metsataimede seemnekasvatust ja korraldas seemnemüüki sise ning välismaal. 1908. aastal asutas ta Balti Seemnekasvatuse Ühingu algatusel ja Vene põllutööministeeriumi abiga Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama, mida ta juhtis selle tegevuse lõpuni 1917. aastal. Seal aretas ja katsetas ta külmakindlaid rohu ja viljasorte. EAA, f. 2059, n .1, s. 2344 Harald von Rathlefi aruanne Nõmmiku katsejaama tegevusest 1909. aastal (äratrükk Balti Seemnekasvatuse Ühingu väljaandest Mitteilungen und Publicationen). EAA, f. 3239, n. 1, s. 8, l. 19 Harald von Rathlefi 5. detsembri 1917 kiri Balti Seemnekasvatuse Ühingu nõukogule Kirjas annab H. v
Kevadkülvi tööd tuleb lõpule viia käesoleva kuu jooksul (Aru: 1960). NSV Liidus toodeti riiklike plaanide järgi. Nende täitmine oli kohustuslik ja eesrindlikud ettevõtted püüdsid plaane ületada. Ülesandeid oli nii palju, et kehvemad asutused ei jõudnud kõigega toime tulla. 47. NSV-Liidu rahvamajanduse saavutuste näituse nõukogu komitee määras kuldmedali ja preemiana radioola ,,Luks" Jõgeva Sordiaretusjaama vanema teadusliku töötaja kohusetäitjale Aleksander Adojanile pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamise süsteemi väljatöötamise ning kolhoosidesse ja sovhoosidesse sisseviimise eest (Kolhoosnik, 12. mai 1960). 3 Aleksander Adojan oli põllumajandusdoktor rohumaaviljeluse alal. Töötas 1935. aastast peamiselt Jõgeva Sordiaretusjaamas. Tema sulest on ilmunud raamatuid, brosüüre ja sisutihedaid artikleid
annaabi.ee 
