Liikmeteks oli (1938) 402 seltsi üle 33 000 üksikliikmega. Taimekasvatusseltsid Eesti Sordiparanduse Selts asutati 1919. aastal Eesti Sordiparanduse ja Seemnekasvatuse Edendamise Seltsina ja 1922. aastast hakkas kandma ülaltoodud nime. Seltsi eesmärgiks oli tõsta taimekasvatuse saagikust, teha sordivalikut ja -aretust ning edendada seemnekasvatust. Põllutööministeeriumi kaasabil pidas selts ülal Jõgeva Sordikasvandust. Ka võeti (1926) seltsi poolt üle Kehra sordiaretusjaam ja Sangaste katsepunkt (1938). Selts viis läbi seemnepõldude tunnustamist (1923. aastast) ja korraldas seemnevilja näitusi (1921. aastast). Maanoorteringid. Tavaliselt tegutsesid nad algkoolide, põllumeesteseltsida ja maanaisteseltside juures. Nad kuulusid Ülemaailmse Maanorte ühendusse , kes aitasid koostada nende töökava. Eesmärgiks oli maanoorte kasvatamine, nendele põllumajandusalaste teadmiste andmine ning suunamine katsetööde läbiviimisele, nt
Töövõimelisi oli küll, aga nad ei sobinud vähese hariduse tõttu. Kolhoosid pidasid koosolekuid, et suurendada tootmist. Seakasvatus olid parim majandusallikas, sest sealt tuli ruttu raha taskusse tagasi. Hariduseelu ja kultuur on tähtsad eluvaldkonnad. Palamuse kool saatis eluteele oma esimese gümnaasiumilennu. Hariduse kõrvalt peeti oluliseks töö tegemist kooli ja ühiskonna heaks. Kohanimed: Mustvee, Vaimastvere, Palamuse 2 korda, Tabivere, Torma 3 korda, Kurista, Jõgeva Sordiaretusjaam, Saare, Jõgeva 2 korda, Laiuse. 5.2. Punalipp 55. Laiusel läheb traktorite ja põllutöömasinate remont plaanipäraselt. Olulisim on siiski töökojas valitsev tõsine töömeeleolu, mis nii mõnestki laagripuudusest või tihendipõuast ülesaamiseks teid aitab otsida (Mälgand: 1975). Oli puudus varuosadest, nagu laagrid ja tihendid. Töömehed nuputasid, kuidas olukorrast välja tulla ja hakkama saadi alati. 56
annaabi.ee 
