amsterdami raekoja, hilisem kuningaloss jacob can campen 1596-1657 prantsusmaa jacques lemercien 1585-1654 prantsuse barokil oli klassitsistlik iseloom pranstlased ise jagavad oma stiili arenguastmeid valitsejate järgi järgmiselt louis 13 stiil 1625- 1660 selle ajal kujunes absolutism louis 14 stiil 1660-1710 riik see olen mina regendi stiil ehk vara-rokoko 1710-1725 asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent louis 15 stiil ehk täisrokoko 1725-1760 lemercie on teinud sorbonni kriku pariisi esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents Lossi kabel valmis 1710 Lossi üldpikkus oli 72m peeglite galerii Prantuse aiakunst ilelle aluse oania oli e Notre andre ke nitre 1613-1700
Hispaania – kujunes välja omapärane plateresne stiil(plaadid) esindaja Cano 1601-1667 Ranada katedraali fassaad Churriguera 1665-1725 kelle loodud stiili Churrigerism Holland – iseloomustas reeglipärane klassitsistlik stiil, mille aitas võidule Campen Campen 1596-1687 – Amsterdami raekoda(praegune kuninga loss) Prantsusmaa – baroki ajastu oli Prantsusmaa hiilgeajastu, valitses klassitsistlik alatoon varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk
arvamus arstidestkohe parans. o Juhtum kannab narratiivi loogikat: sellega suunatakse tegelase mõtted ratsionalistliku maailmavaate poole. o Kasutatakse raskeid aga läbipõetavaid haigusi, et tegelane hindaks ümber oma senise elu. Enne realismi või naturalismi haigusi kirjanduses ei kirjeldata. Mingid haigused ka koomika loomisel. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) 1882 Ernst Renani kõne Sorbonni ülikoolis ,,Mis on rahvus?" o Eeldus: rahvus on uus ajalooline mõiste. o Varem inimeste karjad, keda juhtisid jumalikud tegelased, siis kuningriigid, rahvusriigi mõiste hakkas kujunema pärast keskaja lõppu enne uusaja algust rahvuse mõiste ei toimi. Selle järgi ei identifitseerita ennast. Rahvus on vaimne printsiip u saksa romantikud (Herder). Tugineb minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemisega kaasneb ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus ja tahe tulevikus
annaabi.ee 
