uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub tasakaal statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, seda väiksemaks kujuneb komponendi laik, seda kõrgemaks aine kontsentratsioon selles ja lihtsamaks aine avastamine. Pärast proovi pealekandmist tuleb lasta lahustil auruda. Voolutamiseks valitakse sobiv vooluti vastavalt lahustatava segu komponentide polaarsusele. Aminohapete lahutamiseks kasutatakse voolutit, mis koosneb n-butanoolist, äädikhappest ja vees, vahekorras 3:1:1
ja sinise vaheühendi. Ainete idenfitseerimine õhukese kihi kromotograafia teel ÕK kromotograafia on üks kiiremaid jaotuskromotograafia liike, mis võimaldab Idenfitseerida segus olevaid komponente väga väikese proovi mahu juures. ÕK kromotograafias viiakse protsess läbi plaatidel, mis on saadud sorbendikihi kandmisel klaas- alumiinium,- või mõnest muust lahustit mitteimavast materjalist lehele. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõtsed lihtsam on aine tuvastamine. Voolutitena kas puhtaid lahusteid või nende segusid. Polaarsete ainete lahutamiseks sobivad polaarsed , apolaarsete ainete lahutramiseks sobivad apolaarsed voolutid. Normaalfaaskromotograafia polaarne adsorbent ja apolaarne vooluti . Pöördfaaskromotograafia- apolaarne adsorbent ja polaarne vooluti Kui lahutatavad kombonendid ei ole värvilised võib kasutda UV- kiirgust v mõünda muud ilmutusreagenti. Rf= ühendi kaugus stardijoonest/
annaabi.ee 
