osakesed sisaldavad väga palju poore või on suure pinnaga) ja teine liikuv faas (gaas või vedelik mis filtreerub läbi liikumatu faasi). Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 Komponentide segu lahutamine põhineb sorbtsioonil gaaside, vedelike või nende lahustunud ainete seondumine sorbentidele. Sorbentideks on nii tahked, kui ka vedelad ained. Absorptsioon seondumine kogu sorbendi mahu ulatuses sorbendiks on vedelik. Adsorptsioon seondumine sorbendi pinnal sorbeeruvad ained kontsentreeruvad faaside kokkupuutepinnal. (liikuv vedel faas üuutub kokku liikumatu tahke sorbendiga) Adrptsiooni kutsuvad esile molekulaarsed jõud. Kui sorptsioonil aine ei muutu keemiliselt (säilitab oma individuaalsuse) füüsikaline sorptsioon. Protsess on pöörduv, aine või sorbendilt kergesti vabaneda desorptsioon.On vähespetsiifiline, võib kulgeda suvalisel pinnal suvalise aine suhtes. Konst
Keemilist sünteesimeetodit, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel, nimetatakse sool-geel-meetodiks. Sorptsioon. Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale. Materjali, milles toimub mingi aine neeldumine, nimetatakse sorbendiks. Sorptsiooni protsess toimub, kuni tekib tasakaal tahke aine (pinnakihi) poolt seotud või vedelikus neeldunud aine molekulide ja, vastupidi, sealt eraldunud (desorbeerunud) aine molekulide vahel. 10 Sorptsiooni pöördprotsessi nimetatakse desorptsiooniks. Eristatakse absorptsiooni, adsorptsiooni, kemosorptsiooni ja kapillaarkondensatsiooni
annaabi.ee 
