Kool ei tohi olla noorele sama mis koorimismasin kartulile sisse lähevad erinevad, välja tulevad ilusad ja valged, ühtemoodi ümmargused. Turumajanduse koolile näib tunduvat, et puud tulebki palkideks koolitada. Inimeste võimed on erinevad ja kool paneb seda nagu pahaks. Kui midagi on vähem, oled "erivajadustega", kui on rohkem, oled "erivõimetega", aga ikkagi "hälvik". Kooli tulles on tüdrukud arenenumad, loevad ja jutustavad soravamalt, rehkendavad paremini, on musikaalsemad. Poisid on kehaliselt aktiivsemad, mida neile tegelt ette heidetakse. Nii jääbki poistele mulje, et kool on tüdrukute koht. Poisid on hüperaktiivsemad, ei suuda taluda pikka paigal istumist ja 45 minutit klassis koolipingis on paljudele liig mis liig. 15 aastat tagasi tõi grupp Läänemaa õpetajaid pärast Rootsis õppimist Eestisse õuesõppe. Õues saavad poisid rakendada oma käelisi
Lõpuks tuleb saada käe-ja sõrmelihased neid ideid tähthaaval paberile panema. Keelehäirest tuleneva düsgraafia tunnuseks on see, et inimesel on raske kuuldut kirjalikus vormis edasi kanda. Düsgraafik võib segi ajada tähtede järjekorra, tal võib olla raskusi lausete moodustamisega ning suurtähtede õige kasutamisega. Probleemiks on veel sõnade järjekord lauses, ase-ja tegusõnade segi ajamine ning valed sõnalõpud. Düsgraafikud räägivad soravamalt, kui kirjutavad.( Dylexia – SPELD Foundation) Düsgraafia ja düsleksia esinevad sageli koos. Düsgraafia raskeimat vormi nimetatakse agraafiaks. 1.4.1 Agraafia Agraafia on võimetus omandada pikema aja jooksul foneem-grafeem vastavust. Tavaliselt on selle põhjuseks foneemikuulmise puue või alakõne ehk võimetus eristada ja ära tunda emakeelseid sõnu ning neid sisalduvaid häälikuid. Agraafiat liigitatakse akustiliseks, kinesteetiliseks ja visuaalseks
annaabi.ee 
