Kui tekib tsöloom, siis loote erilistest rakkudest teloblastidest. Pikkupidised närvitüved on kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuuste (Deuterostomia) hõimkondade rühm erineb algsuustest eelkõige selle poolest, et blastopoorist saab loote arenedes hiljem pärak, kuna suu tekib gastrula teise otsa. Loote lõigustumine on ikka radiaalne. Skelett (toes), kui olemas, tekib keha sees, sidekoest. Tsöloom tekib lootel ürgsoolest, kolme paari soppidena. Kahekülgsetel vormidel on kesknärvisüsteem seljapoolel. Trohhofoori tüüpi vastset pole kunagi. Teissuused on nt. keelikloomad (Chordata), sealhulgas selgroogsed; poolkeelikloomad (Hemichordata); ja taas kiirelise sümmeetria omandanud okasnahksed (Echinodermata). 71. Teissuused loomad, esivanemad kahekülgsed, kiireline sümmeetria, enamasti 5 kiireline, ühel pool suu, teisel pool vastas pärak või kinnitumis vars.Enamus elavad vabalt. Kehaseina
epidermise eritisena. Kui tekib tsöloom, siis loote erilistest rakkudest teloblastidest. Pikkupidised närvitüved on kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuussed: blastopoorist saab loote arenedes hiljem pärak, kuna suu tekib gastrula teise otsa. Loote lõigustumine on ikka radiaalne. Skelett (toes), kui olemas, tekib keha sees, sidekoest. Tsöloom tekib lootel ürgsoolest, kolme paari soppidena. Kahekülgsetel vormidel on kesknärvisüsteem seljapoolel. Trohhofoori tüüpi vastset pole kunagi. Näide: keelikloomad (Chordata), sealhulgas selgroogsed; poolkeelikloomad (Hemichordata). 71. Okasnahksed (Echinodermata): tähtsamad ehituse iseärasused, tähtsamad klassid Ehitus: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on enamasti viiekiireline