vaba inimene vajab perekonnanime: suuremat sorti aktsioon erinevaid perekonnanimesid umbes 41 000 oma äranägemise järgi sai nime valida ei tohtinud valida tuntud saksa nime ega roppu nime mängus tugev mõisniku kontroll või mõju nii mitmeski kohas talupoegadele pandud üpris rumalaid või tobedaid nimesid, sest mõisnik talupojale, kellega ta rahul ei ole, lasknud panda üpris jama nime Laisk, joodik, eitea, pudrunachk, soppaauk, kakason, karuauk, madrats jne hilisemal ajal need perekonnanimed ära muudetud kui mõisnik oli sulle veidra nime pannud, siis seda nime oli raske muuta, sest tuli kirjutada palvekiri keisrile, aga neid laekus talle meeletult palju ja see ei pruukinud temani jõuda eesti vabariigis avastati, et eestlased oleks nime põhjal 60%, enamusel saksapärased nimed saksapäraste nimede eestistamine oli märk vabanemisest
hämmastavalt palju, kokku ligi 41 000 erikujulist perekonnanime. Oma osa mängis see, et eesti keel ei olnud veel valmis ja murrete osakaal oli suur, andes suurepärase pildi tolleaegsete talupoegade maailmanägemusest. Eestis võetud nimede pingerea esikümnesse kuulusid 1835. aastal : 1. Saar, 2. Tamm, 3. Juhanson, 4. Lepik, 5. Sepp, 6. Karu, 7. Mägi, 8. Peterson, 9. Kukk, 10. Kask(Kurro, Kurro 1999). Siinkohal tooks esile ka mõned kurioossemad nimed: Tedreajo, Pudrunack, Soppaauk, Perack, Parapritz, Kerrekutz, Loll, Persekivi, Kuusenina, Lillevorst, Raisk, Lambakahar, Tiss, Vorst, Kirp, Prussak, Pavian, Kops, Naba, Karafin, Madrats, Besfamilie, Bestsennõi, Zaajats, Jahimann, Jõgibert, Põderson, Õunbaum jne (Henno 2003: 36,37). 2.2 Unikaalsed nimed Nimepaneku aegu oli Eesti kihelkondades 100 hinge kohta keskmiselt 12 erinevat nime.Kõige rohkem oli erinevaid nimesid Järvamaa kihelkondades (Järva-Jaanis, Järva-Madisel), kus oli