Vormirohke liik: vilja läbimõõt on erinevatel liikidel väga erinev (1,5-4cm). Kreeka pähkli ümar – ovaalne hele kuni tumepruun vili koosneb kõvast, paksemast või õhemast koorest ja valkjast kuni merevaigukollasest tuumast, millel on ebaühtlane, tugevalt laineline pind. Koor koosneb kahest poolest, mis on omavahel ühendatud paksenenud õmblusega. Seemnekambris paikneb nelja ossa sopistuv pähklituum, mis on kaetud õhukese pruunikaskollaka mõrkja maitsega seemnekestaga. Vili ümarik-ovaalne ploomikujuline, rohelise nahkja koorega, mis vilja valmides praguneb ja ära langeb. Iseäranis kõrge toiteväärtusega. On erakordselt rikkad E-vitamiini poolest, samuti on selles pähklis H-vitamiini ja B- grupi vitamiine, A- ja E-vitamiine, mineraalainetest palju vaske ja magneesiumi,
piirkondades. Levinud metsadena Balkanimaades, Prantsusmaal, Itaalias, Jugoslaavias. Kõige rohkem toodetakse aga kreeka pähkleid Kalifornias, kus see moodustab 90% Ameerika pähklitoodangust. Kreeka pähklid kasvavad suurte, laiuva võraga kuni 30 m kõrguste puude otsas. Vili on ümarik-ovaalne ploomikujuline, rohelise nahkja koorega, mis vilja valmides praguneb ja ära langeb. Koor koosneb kahest poolest, mis omavahel ühendatud paksenenud õmblusega. Seemnekambrites paikneb nelja ossa sopistuv pähklituum, mis on pealt kaetud õhukese pruunikaskollaka mõrkja maitsega seemnekestaga. Seemnekesta vigastumise tõttu muutub õlirohke pähklituum hapnikuga kokku puutudes mõrkjaks. Vaakumpakend väldib seda ohtu. Euroopa turgudele saabuvad kreeka pähklid aastaringselt, kuid kõrghooaeg langeb jõulueelsele perioodile. Kvaliteetsed on ühtliku suuruse ja vormiga pähklid, mis on heleda värvusega, suure pähklituumaga ning täisvalminud. Kreeka pähklite kvaliteedi