· Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi · Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga · Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri · Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure · Lubatakse ainult reljeefe · Kujutised muutuvad ebaloomulikeks V Bütsantsi kunst · Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus · 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks
· Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi · Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga · Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri · Hävitatakse enamus varasemaid antiikskulptuure · Lubatakse ainult reljeefe · Kujutised muutuvad ebaloomulikeks XVII Bütsantsi kunst · Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus · 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks
annaabi.ee 
