perekonnast Campodea), kes teevad endale püünisvrgu vi elavad vabalt. Röövikukujulistel vastsetel esineb lisaks eelpoolmainitutele veel üks oluline tunnus: tagakeha esimesel lülil on kolm näsakest, mille abil vastne oma keha koja seinast eemal hoiab. See on vajalik selleks, et vesi pääseks niisutama trahheelpuseid vastse seljal. Lisaks vivad mnedel röövikukujulistel vastsetel esineda veel ka soolelpused, mida saab anaalava kaudu välja sopistada. Kik röövikukujulised vastsed ehitavad endale alati kaitsva koja, mida suurendatakse vastavalt vajadusele. Seejuures kukub koja tagumine ots, mis on kasvavale vastsele kitsaks jäänud, lihtsalt jupphaaval koja otsast ära. Koja kuju ja kasutatud ehitusmaterjal on liigispetsiifilised. Koda koosneb liivaterakestest (liivavanad, näit. Molanna) vi taimeosakestest (puruvanad, näit. Phryganea). Enamasti on kojad silindrilise vi koonilise kujuga, kuid esineb ka
siis, kui meritäht pikka aega ei toitu, näiteks perioodil enne sigimist või noorloomade kandmise ajal. Kuus kuni kaheksa nädalat kestev nälgimine põhjustab nende varude täielikku ärakulutamist. Mõnel meritähel puuduvad tagasool, pärak ja mao radiaalsed jätked ning kogu seedekulgla koosneb ainult kotjast maost. Sellised meritähed kuuluvad harilikult mudasööjate hulka. Paljud meritähed, peamiselt meritähtlaste sugukonna liigid, kel on pikad ja nõtked kiired, võivad mao välja sopistada, maoga oma ohvri ümbritseda ja seda seedida alla neelamata. Niisuguste meritähtede maos toidujäänuseid ei leita. Teised, lühikeste või vähepainduvate kiirtega meritähed ei ole võimelised saaki kestvalt kinni hoidma. Nad neelavad mõnikord tervelt alla üsna suuri loomi ja heidavad seedimata toidu jäänused suu kaudu välja. Paljude suurte röövmeritähtede toiduspekter on väga lai. Kuigi nad eelistavad harilikult toituda
Kiiruse määrab vabade kandjavalkude hulk. Rakkudesse lähevad orgaanilised happed, polüalkoholid ja ravimid. Vajab energiat (ATP) Aktiivtransport. Madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Na+/K+ transport, naatriumi viiakse pidevalt rakust välja, kaaliumi viiakse pidevalt rakku sisse. Tsütoplasma piiritlemine loomarakkudes. Närvirakkude membraanid tekitavad ja edastavad närviimpulsse. Loomarakkudel saab membraane sopistada Sissesopistamine (endotsütoos) nt amööbi toitumine, fagotsüütide talitlus Väljasopistus (eksotsütoos) nt tahkete jääkide eraldamine amööbil Membraani kaasabil saab liikuda Kulendliikumine (amöboidne liikumine) nt amööb või viburiteta spermid Membraan seostub viburiga ja seda kasutatakse laia tõukepinnana Membraanide vahendusel tagatakse erinevad rakkude vahelised seosed
annaabi.ee 
