6. - 5.saj e.Kr. Kujunenud õpetuste mitmekesidus ja vastuolulisus lõid eelduse järgnevaks arenguks. Mida enam süsteeme, seda enam võimalusi neid omavahel võrrelda. Seejuures kasvab usaldamatus inimese meelelise taju kui tunnetusvahendi vastu. Pärast seda, kui kreeklastel oli olnud võimalik võidukalt kaitsta oma vabadust sõdades Pärsia vastu(500 - 499 e.Kr.). Sellele vajadusele vastasid sofistid. Kreeka sõna "SOPHISTAI" tähendab "TARKUSE ÕPETAJA". Alul oli sellel sõnal ilma igasuguse kõrvalmaitseta vaid see tähendus. Protagoras Abderast Milleks inimene üldse püüab maailma ette kujutada? - Iseenda jaos. Ta kujutlused teenivad puhtal kujul ta erirahvusi. Siit ja Protagorase põhiline järeldus, kõige mõõdupuuks on üksnes inimene ise. "Inimene on mõõduks küigile asjadele: eksisteerivatele, et nad eksisteerivad ja mitteeksisteerivatele, et nad ei eksisteeri."
eelduse järgnevaks arenguks. Mida enam süsteeme, seda enam võimalusi neid võrrelda. Kasvab usaldamatus inimese meelelise taju kui tunnetusvahendi vastu. Just siit algab nn sofistide tegevus. Ateenas kujunes välja heaolu, ülemkihis isegi rikkus ja luksus ning vajadus kõrgema hariduse järele. Kes tahtis karjääri teha, vajas põhjalikku haridust riigimehe ja kõnelejana. Sellele vajadusele vastasid sofistid. Kreeka keeles sõnal ,,sophistai" tähendus ,,tarkuse õpetaja". Alguses oligi sel sõnal vaid see tähendus. Sofistid liikusid rändõpetajatena linnast linna ja jagasid tasu eest õpetust erinevatest kunstidest, ka kõnekunstis. Nad olid rohkem praktikud kui filosoofid, seega omistasid teoreetilistele teadmistele vähem tähelepanu. Enamus sofiste leidis, et objektiivne tunnetus pole üldse võimalik. Tutvustati rahvale ka teisi rahvaid, kombeid jne ning sellega tekkis küsimus, kas üldse ongi mingi
annaabi.ee 
