Konstantinoopoli hipodroom Ravenna San Vitale kirik San Vitale .Põhiplaan San Vitale. Ravenna San Vitale. Ravenna. Interjöör San Vitale Ravenna. San Vitale Lunastaja kirik Choras 11.12. saj., praegu moshee Johannes Ristija kirik 13.saj (praegu moshee) Kirik 11.saj Konstantinoopol. Palee Elevandiluust reljeef Elevandiluust diptühhon Bütsantsi mosaiik Constantinus I mosaiikportree Hagia Sophias Ravenna mosaiik Ravenna San Vitale ikoon Ikoon 6.saj Rooma, vahamaal Ikoon 6.saj Ikoon Igumeen Johannese taevatrepid 12.saj Rossane nsise koodeks 6.saj Pariisi psalter 10.saj
Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Nii Hagia Sophia kui ka San Vitale kirikus, mis asub Itaalias, kaovad siseseinad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvatest värvidest klaasisegu ehk smaldi. Peale piiblisündmuste ja Jumalaga seotud tegelaste võib Hagia Sophias näha ka keiser Justinianuse enda mosaiikpilte. Kui Hagia Sophia ehitamisajal ehk 6. sajandil oli Bütsantsi kunsti esimene õitseaeg, siis 9. sajandi lõpul algas Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levis viiskuppelkirik. See lähenes põhiplaanilt nelinurgale, kuid ülesehituses eraldus kõrgemana risti kujuline osa. Risti harude vahele jäid madalamad hooneosad ning kõrvalkuplid paiknesid just madalamates nurkades. Nii pääses keskne kuppel rohkem mõjule
annaabi.ee 
