saj luulet, kaovad idüllilised maastikud, õhkamised kõige ilusa poole. Tulevad asemele talupoja argimured. Nt Jakob Tamm, Jakob Liiv. Selle perioodi lüürilise poeemina võib esile tuua Anna Haava- subjektiivne, märgatavalt intiimsem vaatepunkt. Ta armastusluule on väga isiklik. 80ndate lõpust alates vaieldakse realismi meetodi olemuse üle. Seda kritiseeriti ja teisalt ka toetati. Realism oli nende meelest kunstist väga kaugel. Elu sopaste külgede avalikkuse ette toomine. 1896 kui ilmub Vilde ,,Külmale maale", siis saab realism võidule. Kriitilise realismi põhilisteks tunnusteks on sotsiaalsete vastuolude jõuline kujutamine ning sellega seostuv ühiskonnakriitika, samuti veenvad ja üldistavad karakterid. Kuigi esimestes jutustustest ja romaanides E.Vilde ei jõudnud realistliku elukujutuseni, oli temas loominguteed alustades loomupärane tung elu tõepäraseks kujutamiseks siiski olemas. Kriitilis-realistlike
teaduslikkus, sotsiaalsus – märksõnad, mis 19.saj II poole jooksul realismi kohta öeldi. Realismi alus on empiiriline teadmine (selletõttu sai realism olla teaduslik). Rahvusliku liikumise kõrgaeg oli möödas ja ühiskond nõudis uusi kujutamispõhimõtteid, teistsugust tonaalsust. Kumb on õigem kujutluslaad – kas realistlik või romantiline? – peeti tuliseid vaidlusi. Realismi pooldajad ütlesid, et maailma ilustades ei saa kujutada, aga vastukaaluks öeldi, et igasuguste elu sopaste külgede pole eriline kunst. Seega leidis realism palju negatiivset kriitikat. Telelavastuse 14 „Kuulsuse narrid“ tegelased Jaan Tatikas (realist) ja Saalomon Vesipruul (romantik) on vastanduvad – romantism vs realism. Bornhöhe kujutab nende tegelaste kaudu romantismi ja realismi omavahelist konflikti. Vilde ajalooline triloogia on Eesti kirjanduses hea realismi näide (1902–1908)