olidki saksapärased. Umbes 7% olid venepärased. Kampaania käigus vahetati välja ka eestikeelseid nimesid. Enamus eestipärastest väljavahetatud nimedest olid halvakõlalised - Persekivi, Loll, Laisk, Nolk, Sopp, Tiss, Tölp. Vahetada soovitud nimede hulgas oli tähelepanuväärselt palju loomanimesi: Oinas, Orik, Pull, Kimmel, Elevant, Jäär, Kits. Samuti olid 20. sajandi linnaelanike jaoks muutunud halvamaiguliseks -auk lõpulised perekonnanimed - Sopaauk, Karuauk, Räimauk, Kruusiauk(Must 2000: 63). Uute nimede valikul oli üheks mõjuriks kõlalise sarnasuse otsimine vana nimega. Umbes pooltel juhtudel oli uuel nimel sama algustäht mis vanal. Uutes nimedes domineerib eluta loodus, palju on huvitavat ja romantilist nimeloomingut nagu Merikoit, Põhjatuul, Merilaas, Kastehein, Kaljujärv. Siin-seal säilib kohalikku koloriiti ja murdeelemente ( -mätsa, -palang, Rõemus)
» Vastuseks kõlas õudne naer. Vaene poeet vaatas ringi. Ta oli tõesti sattunud hirmsasse Imede Õue, kuhu nii hilisel tunnil ükski aus inimene oma jalga ei pista. See oli nõiaring, kuhu kadusid 6 Andke almust (lad. Jt). I ad 3 ^Läinud nädalal müüsin ära oma viimase särgi (köögi 4 3 Kuhu sa, mees, lähed (hisp. k.). 76 jäljetult Chätelet' ametnikud ja prevotee seersandid, kes siia julgesid tulla; varaste linnajagu, mis oli nagu vastik soolatüügas Pariisi näol; sopaauk, kust igal hommikul pealinna tänavaile valgus suur pahede, kerjanduse, santlaagerdamise voog ja kuhu see õhtuti jälle tagasi voolas; koletu taru, kuhu õhtuti oma saagiga tagasi tulid kõik ühiskonna vapsikud; valelikkude asupaik, kus päevased kerjused, mustlased, väljaheidetud mungad, huk-kaläinud skolaarid, kõigi maade ja rahvaste -- hispaanlaste, itaallaste, sakslaste, kõigi uskude -- juutide, kristlaste, muhameedlaste, paganuse päevavargad öösel oma kunstlikult
annaabi.ee 
