ebamugavalt. Ta sooritab meeltesegaduses mõrva ning see paneb teda mõtlema elu üle ja ta otsib maailmale tähendust. Mesault teadis, et traditsioonid on teda surunud pinge alla ja ta püüdis igati reegleid eirata. Samas nätab soovi nendega kohaneda: laenab sõbralt lipsu ja leinalindi ema matuste jaoks, kardab, et ei tea kuidas surnuvalvamise ajal käituda jne. Romaanis on ta enamasti siiski pinge all. Seda iseloomustab see, et Mersault ei nutnud kui ta ema suri. Ta ei suutnud nutta. Ta ei soovunud ka, et kirst avatakse. See kõik jättis ta külma närviga ja ei mõjutanud tema tavalist elu. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veedsid aega koos ja mees oli tavaline nagu alati. Nagu polekski ema vahepeal surnud. Teda ei huvitanud ka see, kus Marie käis, ta oli ükskõikne. Mersault on mees, kellel puudub igasugune huvi asjade ja nende käigu vastu. Samuti kui teda kohtus küsitleti. A ei olnud millegi vastu ja andis napisõnalised vastused. Tundus nagu
varastatud ja sellele kaasaaidata. Teiseks orja varastamine erinevalt asjadest ei pruukinud tuleneda materiaalsetest kaalutlustest vaid orja persooni tõttu. Kui varastatud ori varastab vargalt, siis vargal on õigus nõuda kahju tagasi orja isandalt. Sest õiguslikult kuulub ori isandale. Ori võib ise õigusrikkumisi toime panna, asjad ei saa vastutada st isand vastutab orja pahategude eest. Orjale ei saa kohtuasja esitada (pole kohustusi ju). Kui isand ei soovunud hüvitada orja tehtud paha, siis võis orja kaebajale loovutada. Ori ise ei saanud olla ametlik kaevaja aga võis olla informaator kohtus. Vale info koral sai ori kohtu poolt karistada. Ori sai olla informaator kõigi vastu va isanda. 4. sajandil lisandus klausel, et isanda võis anda peles kui isand plaanis keisrivastast vandenõud. Manumissio ehk orjade vabastamine. Aspekt, mis tegi orjast kindlasti isiku. 13.Kuidas võidi saada orjaks Rooma õiguse järgi?
annaabi.ee 
