edukus. Algul suhtus Prillup Kremeri ettepanekusse, nagu see oleks mingi nali, ida ta oleks tahtnudkogu külale kuulutada. Mariga vesteldes otsis ta oma unelmale kinnitust ning kinnitas Marile, et tema ema oli kuulutanud, et saab Prillupist rikas mees, kuna ta nii karvane on. Prillup hakkas päev-päevalt rohkem hindama ja himustama Kuru Jaani vara. Ta käis vaatamas, kui toimekalt Jaani pere elab ja kui uhke töökoht tal on. Peale seda hakkas Prillup endale Jaani elu soovima. Selle soovunelma kütkisse jäämine põhjustabki teoses Prillupi moraalse allakäigu. Kandvaim osa teoses keskendub sellele, kuidas Prillup proovib Marit nõusse saada, et too Kremeri meelt lahutama läheks ja see tagaks perekonnale hilisema hea elu. Vilde Prillup planeerib osavalt taktikat, kuidas Marit mõjutada. Ta on omakasupüüdlikum, kasutades Mari mõjutamiseks kõiki võtteid. Prillupi demagoogia päädib halamisega, et kui Mari Kremeri soovile vastu ei tule, siis aetakse nad rendikohalt minema
1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi. Ta rajas Turu ülikooli kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. Tutvustas Soomes esimesena Lääne-Euroopa filosoofiat. Jätkas Jusleniuse algatatud rahvaluule ja mütoloogia uurimist. 9. Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834.
1766. hakkas avaldama sarja De poesi Fennica. ("Soome luulest" tema peateos). Oli Aurora seltsi raames üheks Soome esimese ajalehe käivitajaks. Kuulus 1790. loodud Turu Mänguseltsi. Ta rajas Turu ülikooli kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. Tutvustas Soomes esimesena Lääne-Euroopa filosoofiat. Jätkas Jusleniuse algatatud rahvaluule ja mütoloogia uurimist. 9. Kirjakeele arenemine 19. sajandil 19. saj sai soome kirjandus erilise rolli: selle areng toimus kooskõlas ühiskonna soovunelma, oma riigi ehitamisega. Valitsevaks sai romantiline kirjandussuund. 1835-6 vana "Kalevala", 1849 lõplikul kujul "Kalevala". 19. saj. 2. poolel sai kirjandusest soome kultuuri keskne alus ja rahvaluule kogunemisest kasvas rahvusliikumine. Hoogustus tõlketegevus. Soodustus rahvuslikue kirjanduse mitmekülgne areng. 1830. kirjanduslik-filosoofiline vestlusring Lauantaiseura, mille algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834.
annaabi.ee 
