Konjunktiv II für Vergangenheit tingiv kõneviis minevikus Moodustamine: abitegusõnad hätte või wäre + põhitegusõna III põhivorm muutumatul kujul! (olenevalt, kas põhivormis on ist või hat sõna) nt. ich hätte gehabt mul oleks olnud; du hättest gehabt; er hätte gehabt jne ich wäre gewesen ma oleksin olnud; du wärest...jne; er wäre vorbeigegangen ta oleks mööda läinud Irreale Wunschsätze ebareaalsed soovlaused Ebareaalset või täitumatut soovi väljendades on lauses öeldise pöördeline osa, kas ALGUSES või kui kasutatakse sidesõna WENN KUI, siis on lõpus! Kasut. doch/ nur rõhusõnu! * Kui soovi täitumine on võimalik veel, siis kasutatakse KonjunktivII für die Gegenwart ehk olevikus! - Wäre morgen doch schönes Wetter! Oleks homme ometi ilus ilm - Wenn er uns nur anrufen würde! Kui ta meile vaid helistaks!
Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme tooma poest leiba. 2
annaabi.ee 
