hädavajalikuks lisandiks kodanikest moodustatud leegionitele. Lisakategooriana eksisteeris ka laevastik, mida aga ei peetud Rooma standardite kohaselt eriti auväärseks, kuni sinnamaani, et sõdurit võidi karistada leegionist mereväkke üle kandmisega. Kui kodanik soovis astuda Rooma leegionisse, tuli tal esimese asjana muretseda endale soovituskiri inimeselt, kes oli teeninud Rooma sõjaväes. Ilma soovituskirjata oli sõjaväkke astumine impeeriumi kõrgajal mõnevõrra raskem. Olles esitanud koos soovituskirjaga taotluse leegionisse astuda, pidi taotleja läbi tegema intervjuu. Selle jooksul pidi tulevane nekrut tõendama ära oma kodakondsuse ja läbima meditsiinilise ülevaatuse. Tehti kindlaks kas ta on sõjamehe ametiks üldse vormis ja märgiti ära ta pikkus. Olles läbinud katsed saadeti tulevane leegionär määratud leegionisse, kus ta pidi andma vande. Värvatu andis oma vara teenistuse
auxilia hädavajalikuks lisandiks kodanikest moodustatud leegionitele. Lisakategooriana eksisteeris ka laevastik, mida aga ei peetud Rooma standardite kohaselt eriti auväärseks, kuni sinnamaani, et sõdurit võidi karistada leegionist mereväkke üle kandmisega. 2. Värbamine Kui kodanik soovis astuda Rooma leegionisse, tuli tal esimese asjana muretseda endale soovituskiri kas oma isalt, kui too oli sõjaväes teeninud, või kui polnud, siis mõnelt isa sõbralt kes oli. Ilma soovituskirjata oli sõjaväkke astumine impeeriumi kõrgajal mõnevõrra raskem. Olles esitanud koos soovituskirjaga taotluse leegionisse astuda, pidi lootusrikas läbi tegema intervjuu või probatio. Selle jooksul pidi tulevane nekrut tõendama ära oma kodakondsuse ja läbima meditsiinilise ülevaatuse. Tehti kindlaks kas lootusrikas on sõjamehe ametiks üldse vormis ja märgiti ära ta pikkus. Olles läbinud probatio saadeti tulevane leegionär määratud