positiivsed kui negatiivsed käitumised, tuleks hoolikalt läbi analüüsida, millised kompetentsid on vajalikud konkreetses töös tulenevalt püstitatud eesmärkidest, tööülesannetest ning organisatsioonis tunnustatud käitumistavadest. Eesti edukate juhtide uuringu raames kogutud andmed ei ole mõeldud ühegi konkreetse juhi valimiseks või hindamiseks, pigem üldiseks taustaks ning üheks sisendiks oluliste kompetentside määratlemisel. Isikliku kompetentsiprofiili kõrvutamine soovitavaga annab kindlustunde oma tugevate külgede teadlikumaks rakendamiseks ning võimaldab määratleda arendamist vajavad kompetentsid. Kompetentside arendamiseks ei piisa ainult teadmiste omandamisest, selleks on vaja pikaajalist motivatsiooni ning enamasti ka välist toetust (ülemuse, kolleegide, sõbra või professionaalse nõustaja näol), et uusi käitumisi järjekindlalt praktiseerida ning toime tulla võimalike tagasilöökidega uute käitumismustrite rakendamisel.
· Erinevate riikide arengutasemete võrdlemiseks soovitatakse kasutada arenguindikaatoreid. Arenguindikaatorid peaksid vastama teatud nõuetele ja täitma neilt oodatavaid funktsioone, mida võiks kokku võtta järgnevalt: informatiivsus (olukorra kirjeldamine, interpreteerimine, võrdlemine); normatiivsus (seotus konkreetse arengukontseptsiooni ja statistikasüsteemi poolt kogutavate andmetega); hinnangulisus (hetkeolukorra võrdlemine soovitavaga); otsustusfunktsioon (võimalus kasutada indikaatoreid poliitiliste plaanide ja otsuste ettevalmistamisel). · Arenguindikaatoritena kasutatavad näitajad: üksikindikaatorid (näiteks - laste surevus); majandusnäitajad (rahvatulu, seesmine kogutoodang, kaalutud kasvuindeksid, tulude jaotumine); kompleksnäitajad e. sotsiaalsed indikaatorid(majandusindikaatorid + rahva heaolu näitajad jm.). · Majanduslik kasv-
annaabi.ee 
