temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Tuumapommi tööpõhimõte: Uraan surutakse kokku, tekib kriitiline mass, vabanevad neutronid ning toimub plahvatus. Tuumapommi plahvatama panemiseks kutsutakse esile U-235 ahelreaktsioon, seega peab pommis sisalduva "tuumalõhkeaine" mass olema suurem kriitilisest massist Ahelreaktsioon vältimiseks soovimatul hetkel peab transportimise ajal olema "tuumalõhkeaine" mass kriitilisest väiksem ning muutuma kriitilisest massist suuremaks plahvatuse hetkel. Tuumareaktori tööpõhimõte: Tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist põhimassis selleks kasutatakse aeglustajat. Niiviisi jääb rohkem neutroneid ahelreaksiooni tarvis, mida juhitakse neelajaga. Reaksiooni kiirust reguleeritakse juhtvarrastega. Peale selle on reaktoris ka torustik, milles tsirkuleeriv
[1] Koormisele rakendatavat keskmist pinget (ja voolu) kontrollitakse toitepinge ning koormuse vahelise lüliti kiirel sagedusel sisse- ja väljalülitamisega. Mida kauem on lüliti sisse lülitatud (ehk koormis on ühendatud toitepingega), seda suurem on koormisele rakendatav pinge.[2] Pulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev. Näiteks peab elektripliidi puhul lülitamine käima vaid paar korda minutis, lambi valgusregulaatoris 120 korda sekundis ning helivõimendites ja mikroskeemides peab lülitussagedus olema kümnetes kuni sadades kilohertsides.[2] Peamine pulsilaiusmodulatsiooni eelis on see, et lülitusseadmetes on võimsuse kadu väga väike. Kui lüliti on avatud, ei jookse läbi lüliti peaaegu mingit voolu ning kui lüliti on suletud,
nõustamisega) ei kahjusta naise võimet uuesti rasestuda. Rootsis läbiviidud uurimuse põhjal selgus, et abordijärgne munasarja põletik, mis võib viia viljatuseni, tekkis 1 juhul 1000-st. Tõenäoliselt on viljatuse põhjustajatena tähtsal kohal eelkõige suguliselt ülekantavad haigused, nende seas klamüdioos ja gonorröa, mitte aga abordijärgsetest põletikest tingitud tüsistused. Enamasti suhtuvad naised rasedusse suure vastutustundega, soovimatul ja soovitud rasedusel on aga erinevusi - rõõm ja vaimustus, mis käib kaasas soovitud rasedusega ning meeleheide ja shokk, mis kaasneb soovimatuga. Igale naisele on abort traagika, mille taga on konkreetne põhjus (naine ei soovi last, mees ei soovi last, kumbki pole selleks valmis). Kui mees on lapsesaamise vastu, alistub naine sageli, hüljates oma vajadused. Seega ei ole valik abordi ja sünnituse vahel kaugeltki mitte alati naise teha, vaid on tugevasti mõjutatud konkreetsest
Farmakodünaamika – ravimite toimed ja kõrvaltoimed. Farmakokineetika – ravimi liikumistee organismis. See koosneb manustamisest, veres ja kudedes transportimisest, kudedes levimisest, lagunemisest ja väljutamisest. Platsentaarbarjäär – sama ehituse ja samade ülesannetega nagu hematoentsefaalne barjäär. Platsentaarbarjäär kaitseb loodet ema veres leiduvate kahjulike ainete eest. Mõned ravimid suudavad selle barjääri läbida ja last soovimatul viisil mõjutada. Relaksant – lihaste lõdvenemist põhjustav ravim. Resorptsioon – ravimite või muude ainete imendumine. Tiitrimine – ravimi aeglane, jaokaupa manustamine kuni soovitud tulemuse saavutamiseni. 4.1.Üldine farmakoloogia Ravimite toimeviisid Retseptorite stimuleerimine või pärssimine Retseptorid on organismi osad, mis suudavad erutust vastu võtta. Antud juhul on nendeks suured molekulid, mis asuvad raku välisseinal, aga vahel ka raku sees
annaabi.ee 
