kultuses (Osiris oli allilma valitseja ja mõistis inimeste üle kohut pärast nende surma, Isis oli tema õde ja abikaasa, kes otsis ta pärast surma üles ja äratas ellu). Seda usku tugevdas mumifitseerimise leiutamine. Esialgu usuti vaid vaaraode ja nende teenrite taassündi. ,,Püramiiditekstid" sisaldavad rituaale, hümne, palveid ja loits, millega tagatakse vaarao heaolu pärast surma. See usk laienes kogu elanikkonnale. Surnutele toodud ohvrid pidid hoidma neid soovimast vanasse kehasse tagasi pöörduda. Hauakambrite ja ohverduste kaitseks röövlite eest kasutati ,,sargatekstides" sisalduvaid needusi. Egiptuse jumalakäsitlus oli zooantropomorfne (pool-loom pool-inimene, tavaliselt inimese keha ja looma keha). Olid olemas ka pühad loomad, kes olid jumalate kehastused, eriliselt pühad olid lehm, koer, paavian, kass, krokodill. Pühad loomad balsameeriti. Levinud oli ka fetisism (kivide ja puude austus).
tavapärase vajaduste rahuldamise püüdluse mõttes. Küpsemise, väljendamise, kasvamise või eneseteostuse fenomenid on kõik universaalse motivatsiooni reegli erandite näited. Mõnede impulsside ainus eesmärk on hoida inimest viga saamast, hädaohtu või frustratsiooni vältimaks. Saavutamise võimalikkus. Üldiselt inimesed ihkavad seda, mis on ka tegelikult saavutatav. Nt sissetuleku kasvades avastavad inimesed end soovimast asju, millest nad aastad varem isegi ei unistanud. Tegelikkus ja alateadvus. Freudi isiksuseteooria - id, ego ja superego. J. Dewey sõnul on kõik täiskasvanud inimese impulsid tegelikkusega seotud ja sellest mõjutatud ehk siis et id impulsse pole olemas, või kui on siis on need seesmiselt patoloogilised kui terved. Kas fantaasiaimpulsid on olemas või kas need on märk haigusest, regressioonist või hoopis terve inimese salajase tuuma paljastuse tõendid?
annaabi.ee 
