Soovildikul on aga veel üks omapära, mis ei torka küll kuskilt silma, kuid mida on siiski ehk huvitav teada. Nimelt on see sammal leidnud, et talle ei piisa ainult sugulisest paljunemisest ja eoste abil levimisest. Tema juures võib üpris sageli kohata sammalde hulgas suhteliselt haruldast vegetatiivset paljunemist. Soovildik võib levida eriliste sigilehtede abil. Need ujuvad niiskes ümbruses veidi ringi ja sobivates tingimustes arenebki neist uus soovildiku taim. 6.4 Turbasammal Eesti rabades kasvab rohkesti turbasamblaid. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Nad moodustavad pehme ja vetruva samblavaiba. Sõltuvalt turbasambla liigist ja kasvukohast võivad nad värvuselt olla kas kahvaturohelised, pruunikad või punakad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda
turbasamblaga. Soovildik on kuni 12 cm pikkuse varrega, kollane või kollakas- roheline tiheda muruna kasvav sammal. Taime vars on kogu ulatuses kaetud roostepruuni risoidvildiga. Lehed kuivalt varrele ligistunud, märjalt püstised või eemaldunud, lantsetjad. Ülemised varrelehed on kollased, alumised tumedamad - rohelised. Harva esinevad sigikehad e. sigilehed, mis vees ringi ujuvad ja sobi- vates tingimustes uue soovildiku taime annavad. 47 TERAVTIPP kasvab niisketel niitudel, veekogude kallastel, lodumetsade mättaharjadel, niisketes salumetsa osades ja soodes. Teravtipp on roheline kuni heleroheline 6-12 cm pikkuse sulgjalt haruneva varrega sammal. Nii varre kui ka selle harude tipud on ligistunud lehtede tõttu teritunud ja jäigad (siit ka sambla nimetus!). Varre
annaabi.ee 
