*turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks *madalsoo taimed hakkavad asenduma rabatüüpi taimedega *sookask ja madalkask segus männiga Raba- *kõrgsoo e. kummub ümbrusest kõrgemale *soostumisportsessi lõpp etapp *happeline turbasambla turvas *kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust puudub kontakt põhjaveega *taimed saavad mineraal aineid tolmust *taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd Laugas-vesi kogunenud sinna, põhjatu auk älved-rabamätaste vahele on valgunud vesi Soode elustik- *kui soo hävib on ka liigid ohus *kohastumused äärmuslikele elutingimustele: *vee küllus aga taimed kasutada ei saa *Vee happesus *madal temperatuur *päike lõõskab *tuulisus Madal ja siirdesood,raba- *ämblikud(rabas rohkem)
savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud. Järve põhi on rahutu reljeefiga, järsult süvenev, sügavaim koht on järve keskosast pisut edela pool. kaldavöötmes on põhjakatteks kruus, sügavamal katab põhja võrdlemisi õhuke mudakiht. (A.Mäemets 1977) Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Mähtavasti on järves põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi. (A.Mäemets 1977) Suvel on vesi väga selgesti kihistunud (pinna- ja põhjakihi vee temperatuuride vahe 12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Läbipaistvus keskmine kuni suur (1,8-4,0 m). Veereaktsioon on suvel pinnakihis aluseline, põhjas happelisem , talvel pinnakihis aluseline (tabel 1)
Oli palju kliente, kes pidid ettevõttes Interneti puudumise tõttu pettuma. Järgmiseks miinuseks loeksin televiisori olemasolu puudumine. Õigemini televiisor on olemas, aga pole digiboksi. Pealtnäha on need väikesed asjad, kuid kliendid armastavad mugavusi. Ja siis veel kanalisatsioon. Ainult rehemajja tuleb puhas kaevuvesi. Pea- ja saunamajja tuleb vesi Haanjat ümbritsevatest sooodest. Vesi on iseenesest täitsa joodav aga natuke tumedama värvusega. Et kliendid ei peaks soovett jooma on meil nii sauna- kui peamajja pandud kolm viie liitrilist puhta veega kanistrit. Vee kohapealt arvan, et nii talutöötajatel kui ka klientidel oleks mugavam, kui majades oleksid puhta veepaakid nt 20 liitrilised siis oleks klientidel vett lihtsam ja mugavam kätte saada. Kõige suuremaks ettevõtte plussiks oleks asukoht. Haanjamehe talu on ümbritsetud puhta looduse, paljude järvede ja soodega . Haanja maastik on palju muud kui igav, iga künka taga on peidus midagi erakordset
annaabi.ee 
