tänapäeva ühiskonnas. Ta kasutab oma keha lõunedina äärmuslikes kunstipraktikates ning tema jaoks ei ole huvitav mitte futuristlik fantaasia vaid reaalsete võimaluste katsetamine. Stelarci jaoks on kunstnik kui ühiskonna häirekell mille ülesandeks on eelootavat aimata ning osaliselt läbi mängida. Kunstnik kirjutab: ”Arusaamine, mis on keha ja kuidas ta toimib, on muutunud problemaatiliseks seoses geenide kaardistamisega, soovahetusega, jäseme proteesidega ja neuraalsete implantaatidega. Me loome fraktaalset liha ja fantoom-liha. Laiendatud operatisioonisüsteeme ja virtuaalseid töökeskkondi....liha ja metall segunevad ootamatuteks ja vahelduvateks anatoomiliseks ülesehitusteks mis toimivad otse naha all. Koletislik ei ole enam võõras. Me kogeme liha ringlemise ajastut. Organid eemaldatakse ühest kehast ja siirdatakse teise kehasse. Jäsemed eemaldatakse surnud kehalt ja siirdatakse elavale..
kajastusi 1940ndatest aastatest pole peale Uibopuu. Mudeldav tendents areneb edasi, modernismi eelmäng proosas, toimus romaanis ,,Neli tuld" (1951) mängib ruumimudelite kaudu ja jutustamistehnikaga. Romaan ,,Janu" (1957) kõige olulisem Uibopuu romaan. Probleeme, mudelsituatsiooni, aga ka isiklikumalt läbielatud, psühholoogilisem. Lahendus on peaaegu ootamatu. Valib peategelaseks tütarlapse, kes põeb luutuberkuloosi ja on voodihaige. Autobiograafiline taust, kui distantseerib soovahetusega selle. Uibopuu looming baseerub tegelase sisevaatlusel: üksik tegelane, kel on lähedastega ainult õrn kontakt. 28. Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid. 1948-50. a karmide sündmuste haripunkt, ka kirjanduses. Selle juhatas sisse romaanivõistluse skandaal (,,Valgus koordis" (1948(49)). 1950. kaheksas pleenum, kus kunsti- ja kultuuritegelasi ning kirjanikke hakati massiivselt hukka mõistma. Nad said avaldamise keelu
annaabi.ee 
