meestega võrdseid õigusi. Feminismil Eestis ei olegi tõsiseltvõetavat põhjendust, arvatakse, et see on lihtsalt ühe Lääne traditsiooni matkimine. Tõsi ta on - feminism ongi Läänest meile imporditud. Millegipärast ei taha naisküsimuses haritud Eesti naised laiemat üldsust lihtsalt ja arusaadavalt selles osas harida, nad ei kirjuta teoseid, mis aitaksid mõista feminismi. Ainsaks temaatiliseks ajakirjaks on „Ariadne Lõng“, mis tegeleb akadeemilise feminismi ja soouuringutega. Eestis ei ole märkimisväärset poliitilist naisliikumist, kuigi mitmeid valupunkte tunnistatakse ja üksikud hääled hüüavad, et midagi oleks vaja muuta. Feminismi alguseks Eestis võib pidada rahvuslikku ärkamisaega, mil loodi esimesed vabatahtlikud naisorganisatsioonid. Seda perioodi iseloomustab hariduspüüdlus, millele järgnesid naiste õiguslikud nõuded. Võrreldes tänapäevaga olid siis feministide tahtmised vägagi tagasihoidlikud, rõhudes enesetäiendusele. Teisel
Mis puutub meie uuringuspetsiifilisse eripärasse, siis sarnase konkreetse valdkonnaga seotud uuringu leidsime Krist Maanase 2004 aasta töös ` Estonian Peoples Attitudes Towards Punishment, based on the Estonian Crime Victim Survey 2004` töös. Sotsiaalne sugu (gender) on suhteliselt uus uurimisvaldkond ning soouuringute teoreetiliste lähtekohtade väljatöötamisega on lääneriikides tõsisemalt tegeldud peamiselt viimastel aastakümnetel. Eestis on soouuringutega tegeldud vähe ning sotsiaalse soo mõistegi inimestele, kes selle valdkonnaga otseselt ei tegele, sageli raskesti arusaadav. Seda enam, et ka eestikeelses terminoloogias täpne vaste ingliskeelsele terminile 'gender'puudus. Maailmas on palju vaieldud selle üle, kuidas kujunevad inimeste arvamused soorollide kohta, ettekujutused soolise võrdväärsuse jms kohta. Tavaliselt eristatakse makro ja mikrotasandi tegureid
annaabi.ee 
