pulmatseremooniat. Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks. Perekonnamoraal tugevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d ( lapsed-kirik-köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad , naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset e. sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega- ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna tõekspidamised-. Siis uusajal hakati kõrgkihtide lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Sellel ajal tekkis arusaam lapsest kui kasvatavast, keda tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Järk-järgult jäi laps
Feministil pole ei üht, teist ega kolmandat. Turumajandus on midagi loomupärast, mida feminism ei ole. Naisolemuse rõhutamine on Eesti naise jaoks ka sanss hakkama saada feminismitondiga. Eesti naisliikumised ei võta seisukohta naiste palkade, perevägivalla, prostitutsiooni suhtes. Naisliikumised võtavad tuld, kui on juttu naisena olemisest, naiste ürgülesannetest, naise loomusest, naise müstikast. Naine olla on uus ja huvitav pärast sootut Nõukogude aega. See on 7 loomulik, looduse kutse. Naisena olemine on äkki muutunud tähendusrikkaks. See pole muidugi võrdõiguslikkuse feminism, mis neile meeldib, vaid ikka essentsialism: naise "eripärane psühholoogia", hoolitsuse eetika, pehmus, mõistvus, mida võiks viia näiteks poliitikasse, mis seeläbi muutuks
seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks. Perekonnamoraal tugevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K'd (sks Kinder-Kirche-Küche* lapsed-kirik-köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad, naises hakati järjest enam nägema seksuaalset* ehk sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna tõekspidamised , siis uusajal hakati kõrgkihtides lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Ent lastetoaski püüti lapses arendada mitmeid voorusi, nagu usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest distsipliin kodus pidi
annaabi.ee 
