vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisrežiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N-ühendite hulk mullas. 24. Sooturismi aspektid (turist, ressurss) Turistile pakutavad teenused: võimaldada inimestele aktiivset liikumist looduses ja mõõdukat füüsilist koormust tutvustada Eestimaa looduse üldist mitmekesisust ja soode osa selles tutvustada soode tüüpe, seal kasvavaid taimi ja elavaid loomi tutvustada soode kasutamise võimalusi tutvustada soode tähtsust ja kaitsmise vajadust tutvustada soodega seotud kultuuripärandit.
6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist 6.2.5.2. Mõju keskkonnale 6.2.5.3. Mõju puistute tootlikkusele 6.3. Jääksoode rekultiveerimine 6.3.1. Jääksoode mõiste, kasutamise võimalused 6.3.2. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine 6.4. Sooturism 6.4.1. Aspektid, eesmärgid, probleemid 6.4.2. Sooturismi võimalused Eestis 7. Soode kaitse 7.1. Soode kaitset põhjustavad asjaolud 7.2. Kaitset vajavad sootüübid 7.3. Seadused ja siduvad lepingud 1. Sood ja sooteadus Eesti on sooderikkuselt 2. riik maailmas. Sood moodustavad ligi viiendiku Eesti pindalast. Meie vabariik asub turba ja soode tekkeks soodsas kliimavöötmes. Viimasest mandrijää taganemisest olid möödunud vaid mõned aastatuhanded, kui meie aladele tekkisid esimesed sood. Soode arv ja
annaabi.ee 
