kujutamiseks sobib ka vasakpoolne joonis, ent keskmisel joonisel on püütud rõhutada terminite vastupidisust. Paremal on kujutatud vasturääkivate terminite erijuhtum, kus alluvad terminid täidavadki kogu allutava termini mahu. Tähised vastavad näidetele definitsiooni 3.8.2 alldefinitsioonides. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.2.1. Kaasalluvad ühitamatud terminid on alluvad ühele ja samale sooterminile. (Nt allutav termin P – puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M – mänd ja K – kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal.
vasakpoolne joonis, ent keskmisel joonisel on püütud rõhutada terminite vastupidisust. Paremal on kujutatud vasturääkivate terminite erijuhtum, kus alluvad terminid täidavadki kogu allutava termini mahu. Tähised vastavad näidetele definitsiooni 3.8.2 alldefinitsioonides. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.2.1. Kaasalluvad ühitamatud terminid on alluvad ühele ja samale sooterminile. (Nt allutav termin P puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M mänd ja K kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal.
annaabi.ee 
