– Kaitserajatised (linnused, kindlustatud asulad, linnamüür, bastionid, kaitsekraavid jne) – Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne) – Ohripaigad (ohvripuud, -kivid ja –allikad, raba- ja veeohvrid – Liikumisega seonudvad muistised ja rajatised – tee- ja sadamakohad, sillad, sooteed, laevavrakid jne Kalmistud • Oluline uurida mitmest seisukohast – Indiviidi tasand (sugu, kasv eluajal, surma põhjus, toitumine, hauapanused, DNA jne) – Kollektiivi tasand (perekond või sõjakalmistu, matmis-kombestik, hilisem käitumine surnutega jne) – Ühiskonna tasand (nt rass, päritolu, genotüüp jne) Asulakohad • Eestis kõige levinum muistiseliik
võibki tuua metsamessi Rootsis Elmias, kus firma pakkus sööki kasepuust saetud ketastelt puidust nugade- kahvlitega. On meilgi omad näitused ja puuüritused. Varbola Puul tutvustatakse inimestele aastaid puidu kasutusalasid nii sõdimisel kui rahuotstarbel. Kavas on sealgi laiemalt tutvustada erinevaid metsakõrvalkasutusalasid teatud saaduste tootmist. Korraldatav puuskulptuuride valmistamise võistlus ja nende müük on tänapäevasem viis läbi ilumeele inimese puu juurde viimiseks. Sooteed, soosillad oleks loodust säästev lahendustee paljudel juhtudel tänapäevalgi võrreldes looduslikku miljööd ja tingimusi oluliselt muutva melioratsiooniga. Metsanduse arengukavast lähtuvalt tuleb Eesti elanikkonnale teadvustada metsade säästva ja mitmekesise kasutamise võimalusi. Meie ajaloolise metsandusliku kultuuripärandi oskuslik ja emotsionaalne tutvustamine võimaldab suunata tänapäeva inimese käitumis- ja tarbimisharjumusi.
annaabi.ee 
