mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N- ühendite hulk mullas. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise hulk sedavõrd suureks (kuivendatud siirdesoomännikus langeb 50 a. jooksul 1 hektarile umbes 125...150 tonni absoluutkuiva puistuvarist), et see muudab oluliselt turba kõige pealmise kihi koostist. Domineerima hakkab hästi lagunenud puuturvas.
tuhka 2 korda, lämmastikku 1,7, difosforpentoksiidi 1,6, kaaliumoksiidi 1,7 ja kaltsiumoksiidi 2,2 korda rohkem kui kuivendamata rabas, kuid absoluutnäitajad jäävad siiski väga madalaks. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise hulk sedavõrd suureks (kuivendatud siirdesoomännikus langeb 50 a. jooksul 1 hektarile umbes 125...150 tonni absoluutkuiva puistuvarist), et see muudab oluliselt turba kõige pealmise kihi koostist. Domineerima hakkab hästi lagunenud puuturvas
äravoolu ummistumisel, põhjavee taseme tõusu puhul ja maapinna langatuskohtades. Nendest ei hakka edasi arenema suured, maastikuliselt kompaktsed sood (inimtegevusega maailmas). Suured madalsood on tekkinud järvede kinnikasvamisel või savisele maakerkealale (laguunipõhja). Imetajad kasutavad madalsoid eelkõige pelgupaigana ja toitumisel. Linnustik on suhteliselt liigirikas pesitsevad ligi sadakond, toitub ja peatub läbirändel veel umbes 60 liiki. Linnustik oleneb sootaimestiku tüübist roostik, põõsassoo, puissoo, madalmurus rohusoo, kas esineb veega ümbritsetud alasid jne. Eriti ohtralt leidub ämblikke: madalsoodes 156 liiki, siirdesoodes 170 liiki, mõlemis võivad esineda 75 liiki (Vilbaste; A.). Üle 1500 liigi putukaid eriti ohtralt mardikalised, samuti kahetiivalised ja tirdid. Tegelikult valdavad taim- ja kõdutoidulised liigid, aga inimene märkab loomulikult röövtoiduliste küllust parmud, sääsed, kiilid, ämblikud. SIIRDESOOD
annaabi.ee 
