Peale viljastumist arenevad emastaimedel enam kui 10 cm pikkused harjased, mille otsas on eoskupar. Eoskupart katab narmastunud servaga tanu. Harilik karusammal on karusammaldest kõige niiskuselembesem liik, ta kasvab mätastena ja muruna rabastuvates metsades, veekogude soostuvatel kallastel, kuivenduskraavides, harvem rabas. TURBASAMBLAD valitsevad rabades, aga kasvamas leiame neid ka soostuvatest metsadest. Eestis kasvab turbasamblaid 36 liiki; et neid täpselt määrata, tuleb kasutada luupi ja mikroskoopi. Kõigile turbasammaldele on iseloomulikeks tunnusteks: 1) oksad paiknevad varrel kimpudena, osa neist hoidub eemale, osa ripub 2) varre tipus moodustub noortest okstest tihe "pea" 3) enamasti on varre- ning oksalehed erineva ehituse ja kujuga 4) turbasammaldel on tohutu veeimamisvõime, sammal võib kinni hoida enda kuivkaalu 10-20 korda ületava
ning järvede (nt Peipsi) ääres. Soostuvate niitude klass Soostuvad niidud paiknevad madalatel tasandikel ja nõgudes veega küllastunud toorhuumuselise horisondiga glei- või turvastunud gleimuldadel, mis asuvad väljaspool perioodiliste üleujutuste piirkonda. Need niidud on aruniitude ja madalsoode vahelised üleminekukooslused. Kuival ajal põhjavee tase alaneb ja mulla veesisaldus väheneb märgatavalt. Soostuvad niidud on kujunenud aruniitude soostudes või soostuvatest metsadest. Neid niite on kõige rohkem Lääne-Eestis. Rannaniitude klass Rannaniidud on kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on taimkatte vööndilisus; vööndite laius sõltub pinnamoest, setetest ning maapinna tõusunurgast. Ajuveevööndis (geolitoraalis), sooldunud ranniku-gleimullal või sooldunud ranniku turvastunud mullal taimkate enamasti veel kamarat ei moodusta. Tüüpilised liigid on siin tuderluga, nadaheinad, rand-ogamalts ja rannikas
annaabi.ee 
