Nii varjulised kui ka valguse armastajad taimed. Sood ja rabad * Sood on liigniiskete alade ökosüsteemid, kus taimejäänused lagunevad hapnikupuuduse tõttu puudulikult ja poollagunenud taimne aine ladestub turbana. Soode areng algab rohketoiteliste järvede kinnikasvamisest või liigniiske mineraalmaa soostumisest. -) Madalsoo siirdesoo (taimestik on mitmekesine. Madalates kohtades madalsoo taimed, mätaste peal rabataimed) raba ehk kõrgsoo. Raba on muust soostumata maast kõrgemal turbahunniku tõttu. Rabad on olulised mageveehoidlad. Märgalad on ,,maa kopsud". Kuna lagunemist ei toimu väga palju, siis hapnikku ei kasutata eriti aga hapnikku nad toodavad veidi. Kasutegur on ikkagi olemas. Bioindikatsioon * Bioindikatsioon on keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. Teatavate liikide arvukus, esinemine ja elujõulisus peegeldavad saastumise astet. * Lihhenoindikatsioon samblike abil määratakse õhu saastatuse astet. Kohas, kus
3-5 cm pikad. · Noored võrsed peened, rippuvad, siidkarvased, hiljem paljad, kollalad kuni pruunid, lõvedega. Pungad karvased, piklikud, võrsele hoiduvad, pruunid kuni punakad, kuni 6 mm pikad ja 1,5 mm laiad. Võra lai, tüve koor paks ja korbane. · Kasutatakse haljastuses laialdaselt ilupuuna, parkides, teede ääres, veekogude kallastel jne Salix caprea (raagremmelgas) - Eestis väga sage remmelgaliik soostumata viljakatel muldadel. Esineb puu, harva ka kõrge põõsana. Puuna kõrgus kuni 20 m ja tüveläbimõõt kuni 1 m. Lisaks Eestile kasvab raagremmelgas laialdasel alal Kesk- ja Põhja-Euroopas ja Põhja- Aasias. · Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid, viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult.
annaabi.ee 
