FRA FILIPPO LIPPI (u. 1406-1469) Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ,,Kristuslapse kummardamine" ,,Maarja kroonimine", maalitud 1441-1447. SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune. Maalib esimesena mütoloogilisi tegelasi, näit ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Parimad näited just tahvelmaalis, ,,Maarja kroonimine", ,,Trooniv Madonna". Armastab kasutada ümarformaati ehk tondo't, sellesse formaati maalib madonnapilte, näit. ,,Magnificat". Iseloomulik: - vähene ruumisügavus, - graatsiline joon, - pole tugevat valguse-varjuga modelleerimist, figuurid mõjuvad siluettidena, - mütoloogilistes stseenides alasti naisefiguurid, melanhoolne õhustik, elegantne maailm,
● Varasemates töödes naiivne ja pühalik joon. Hilisemates töödes usuline põhitoon kaob ja valitsema pääseb puhtilmalik, elurõõmus põhijoon. Arvukalt on Lippi loomingus esindatud madonnapildid, loonud ulatuslikke freskosid. ● „Kristuslapse kummardamine“ ● „Maarja kroonimine“, maalitud 1441-1447. ● SANDRO BOTTICELLI (1444/45-1510) ● Üks itaalia renessansi omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid meistreid, Medicite soosingualune. ● Maalib esimesena mütoloogilisi tegelasi, näit „Kevad“, „Veenuse sünd“. ● Parimad näited just tahvelmaalis, „Maarja kroonimine“, „Trooniv Madonna“. ● Armastab kasutada ümarformaati ehk tondo’t, sellesse formaati maalib madonnapilte, näit. „Magnificat“. ● Iseloomulik: vähene ruumisügavus, graatsiline joon, pole tugevat valguse-varjuga modelleerimist, figuurid mõjuvad siluettidena,