Kosmopoliitne rahvus Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism üksikisiku vabadusele positiivses mõttes Solidaarsuspõhimõtte ühendamine postiivse vabaduse ideega Võrdsuse asemel alustamisvõimaluste sisuline võrdsus ning võrdelisus pärast inimväärse elu tagamist Tähelepanu inimeste vaba algatuse ja osalusdemokraatia soosimisele Omavaheline sisuline lähedus Konservatism vastutus, pärimus Põhiseisukohad: Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond Paremate võim ja eliidi vastutus Sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes Usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus
® Positiivne hoolekanne ® Sotsiaalse investeeringu riik ® Kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv) ® Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism ® Solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega ® Võrdsuse asemel alustamisvõimaluste sisuline võrdsus ning võrdelisus pärast inimväärse elu tagamist ® Tähelepanu inimeste vaba algatuse (sh ettevõtluse), ja osalusdemokraatia (sh kodanikeühenduste) soosimisele ® Omavaheline sisuline lähedus Sotsiaaldemokraatia põhivoolud täna n Erinevad utoopilise kollektivismi voolud (tänapäeval sotsiaalkommunitarism) n Kommunistlik-totalitaarne suund, mis on muutunud ideaalide karikatuuriks n Traditsiooniline sotsiaaldemokraatia (töölisparteid), tähtsus on taandunud n Uus sotsiaaldemokraatia (,,kolmas tee"), mis on nüüdisaja põhivool n Demokraatliku sotsialismi traditsioon (eurokommunism), mis on suuresti
staadium. Positiivses staadiumis tegeles teadus ainult positiivsete ehk olemasolevate faktide ja konkreetsete nähtustega. Positivistide arvates oli positiivsesse staadiumi juba jõudnud matemaatika, ka astronoomia, füüsika ning mõned muud loodusteadused. Positivistlik mõtteviis sundis ajalugu, keeleteadusi ning teisi humanitaarteadusi pühendama senisest suuremat tähelepanu uute faktide väljaselgitamisele mitte enam vanade dogmade uskumisele ja soosimisele. Inimesed hakkasid soosima fakte üldarvamustele ja senistele iganditele. Charles Darwin ( 1809-1882) Esitas uue teooria selle kohta, kuidas liigid on tekkinud. Ta esitas teooria, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad ainult tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871.a. avaldas ta teose ''Inimese põlvnemine'', milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu- evolutsiooni teel
annaabi.ee 
