11 Bioloogia TÜNK MV Eesti taimkatte kujunemine 1) periglatsiaalne taimkate (13 500- 10 000 a.tagasi) (jahe ja niiske kliima) *Rohttaimed: pujud, maltsad, lõikeheinad, kõrrelised,... *Põõsad: paju, astelpaju, lepad,... *Tundrataimed: vaevakask, rabamurakas, kivirikud, ubaleht,... *Soostumine: soosamblad jt. sootaimed *Puud ja metsastumine kask, kuusk, mänd,... *Siseveetaimed: kuuskhein, jõgitakjas, vesikupp *Puistu muutumine: kuusk, mänd, kask, kadakas, haab 2) Varaholotseeni taimkate (10 000- 9000 a. tagasi) (kliima kuivem ja soojem) *Puistu muutumine: kask, mänd, haab, saar, jalakas,... *Veetaimed: vesikupud, vesiroosid,... *sood (turbasamblad, hundinuiad,...) ja lammid (lepp, künnapuu,...) *lubjalembesed taimed: leesikas, lõikeheinad,...
õhvikates leiduv bensoehape on aga tugeva bakteritevastase toimega ja seetõttu säilivad jõhvikad ka värskena väga kaua. Jõhvikamarjadest saab karastava joogi, mis on muuseas ka vererõhku alandava toimega. Sama morss teeb tuju paremaks ka kõrgest palavikust kurnatud haigetel. Nii et jõhvikavaru peaks kodus alati olemas olema. Temaga liialdada ei tohi vaid maksa- ja maohädade korral, sest neile elunditele on ta sel juhul liiga hapu. 6. SOOSAMBLAD 6.1 Karusammal Karusammal on rahva seas sammaldest üks enim tuntud. Ta on inimestele meelde jäänud oma sügavrohelise värvusega. Tihedalt koos kasvades moodustavad karusamblad ülalt vaadates kauni tähemustrilise vaiba. See samblavaip on aga hea ainult vaatamiseks, istuda selle peal tavaliselt ei saa. Põhjuseks on hariliku karusambla kasvukoht. Kui proovite tema meelitavale vaibale istuda, siis tunnete peagi küljealuse märja olevat.
annaabi.ee 
