lastega, aga hoiab oma lelud endale. Vahel jäljendusmänge (kodu, ema ja isa), õpib eelistab oma soost lapsi. vähem kiitlema, sest talle on tähtis · Võib-olla on tal üks väga hea sõber ja ehk teistele meeldida. Vahel mängib kestab see sõprus juba kauem, aga üldiselt rahvarohkes ruumis meelsasti üksinda. on sõprussuhted muutlikud. Lasteaias · Õhutab teiste laste soorolliga valib pigem kaaslasi kui tegevusi: ühineb kooskõlalist käitumist. Tüdrukud meelsasti sõbra tegevusega. räägivad poistest sageli halvustaval moel. 4 5aastane · Mängib meelsasti teiste lastega kujutlus- ja · Mõistab, et on alati olnud, on nüüd ja rollimänge, naerab ja vestleb nendega. tulevikus samast soost, aga võib ikka
Poisid mängivad autodega 3. Viies eluaasta kuni eelkooliea lõpp identifitseeritakse ennast oma esivanemaga poiss isaga, või sellega, kellega ta on pikaajalises kontaktis mudel on autoriteet. Kasvõi onu või vanaisa. Kui ei olda püsisuhtes, siis ei ole ka mudeliks. 4. Kainikuiga (6-7 eluaastat kuni 10-11) ja murdeiga Kainikuiga Poisil tugevneb identifitseerimine samasoolise soorolliga Tüdrukul nõrgeneb identifitseerimine samasoolise soorolliga tüdrukud androgüünsemad Murdeiga Poisil nõrgeneb sooline identifitseerimine samasoolise soorolliga Tüdrukul tugevneb sooline identifitseerimine samasoolise soorolliga Poisid androgüünsemad. Ülikooliaastail väheneb tendents rohkem naistel võrreldes meestega. Sooidentiteet oma bioloogilise soo omaksvõtt; inimese sisemine tunne, et ollaks mees või naine ja ka kas homo- v. heteroseksuaalne c) Sugu kui sotsiaalne konstrukt
annaabi.ee 
