Edastatud informatsiooni väärtustamine ja selle üle otsuse langetamine (Lindgren ja Suter, 1994). Referaadi koostamisel on eriti tähtsad rollid arusaamisel ja analüüsimisel. Mida teha, kuidas teha, millest teha jne. Tõenäoliselt tehtavad vead selle ülesande lahendamisel on ilmselt seotud rakendamise, analüüsi ja sünteesiga. Kui palju infot on õpilane võimeline mälust leidma, seda seostama jne. Mõtlemine on oluline osa peaaegu kõikides tegevuste sooritustes, kuna tegevuse käigus jälgib inimene alati iseennast, tulemust, keskkonda; teeb saadud info põhjal järeldusi ning plaanib edasisi tegevussamme. Kasutatud kirjandus: Henry Clay Lindgren, W. Newton Suter „Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas“ 1994.
Tasakaalustamata treening või treeningprotsess. Ebasoodsad tingimused – psühhoemotsionaalne pinge, distressidega eluviis, treeningurežiim ja harjutamine on üksluine. Vale toitumine, unerežiimi häired. Siin on klassikalised sümptomid: 1. suurenenud pulss 2. väsimus 3. püsiv väsimus jalgadel 4. pikem taastumisaeg 5. haiglaslik sundmõte treenida 6. kiire ja jätkuv tagasiminek sooritustes (vähenenud vastupidavus, jõud, kiirus) 7. unetus 8. vähenenud valmidus võistluseks ja tavapärase taktika muutmine 9. sagenenud nohu, kurgu- või peavalud 10. treeningmahtude ja intensiivsuse vähenemine 11. tujukus ja kergelt ärritumine 12. huvi langus treeningute vastu 13. vähenenud söögiisu Eristatakse kahte tüüpi ületreeningut: 1. sümpaatiline ülekoormus: Basedow`tüüp 2
IQ skoor intelligentsustestis saadud skoor. Skoor iseenesest on täiesti mõttetu arv. Mõttekuse lisab konkreetsele arvule teadmine, mille on testi loojad valinud keskmiseks ning milline on jaotuse standardhälve. Tulemus 200 on võimatult hea Stanford-Binet testis, sama tulemus aga testis, mille keskmiseks on 500 ja standardhälbeks 100, on aga väga halb. Intelligentsus ja inimõigused - On vaieldamatu fakt , et kasutatavate intelligentsustestide sooritustes on valgete keskmine tulemus parem mustanahaliste omast. Ent fakt on ka see, et erinevates testides on rassiliste erinevuste suurus erinev ning et testisooritused on seoses testitava sotsiaalmajandusliku staatusega, milles omakorda on rassidevahelised erinevused. Ühesõnaga kui tööle võtmisel on aluseks IQ test siis valged saavad paremini tööd ja üldse käib ilge kamm neegrite ja valgete vahel. Neegrid väidavad, et see test ei näita midagi ja võimalik,
annaabi.ee 
