Lapse ette asetatakse kaks või enam etaloni ning palutakse ülejäänud esemed jaotada nii, et iga näidise alla saaksid näidisele teatud mõttes vastavad esemed. Valiku printsiipi lastele ei selgitata. Ühtegi etappi ei tohiks jääda liiga kauaks. Kui laps suudab antud tüüpi ülesannet lahendada mistahes vahenditega, on aeg liikuda edasi. Samas, kui lapsel esinevad raskused, rakendatakse esialgu kasutatud võtte asemel senisest madalama sooritustasemega võtet. Erivajadustega lastele on iseloomulik, et nad võivad ülesandeid lahendada erineval tasemel. See sõltub ülesande raskustasemest, tuttavusest lapsele ning varasemate isiklike kogemuste olemasolust. Erivajadustega lapse õpetamine eeldab õpetajalt lapse õpitegevuse raskusastme reguleerimise oskust. Õpetaja peaks suutma arvestada spetsialistide juhiseid ja lapsevanemate soovitusi. Kujundama keskkond lapse võimetele vastavaks ja motiveerivaks. Kujundama oskust otsustamiseks
kontrollikeskmega inimene õnne ja ülesande lihtsusega. Kõrgema enesehinnangu ja edukamad inimesed seletavad oma edu sisemiste, püsivate ja mõjutamatute teguritega, näiteks võimekusega, ebaedu aga kas sisemiste, juhuslike ja mõjutatavate teguritega, näiteks pingutustega, või selliste mõjutamatute teguritega nagu ülesande raskus. Madala enesehinnanguga ja nõrgema sooritustasemega inimesed seletavad ebaedu pigem vähese võimekusega stabiilse, mõjutamatu teguriga kui pingutuste vähesusega, s.o juhusliku ja mõjutatava teguriga. Oma edu aga seletavad nad pigem selliste väliste ja mõjutamatute teguritega nagu vedamine, ülesande kergus ja teiste abi kui sisemiste teguritega, nt võimekuse või pingutustega . Käitumismuutuste teooria käitumine on seotud tagajärgedega. Teatud käitumise tagajärg mõjutab
annaabi.ee 
