Alusetu rikastumine või vindikatsioonihagi. Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu rikkumisega on põhjustatud kehavigastusi või surm, siis on kannatanul lubatud valida, kas esitada oma nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Selline olukord võib tekkida arstivastutuse puhul (kui arst paneb toime ravivea, siis sellega rikub ta oma lepingulist
Ta ei ole rikkunud ühtegi oma kohustust (poleks ka saanud B-le teatada, kuna B oli ära). B on rikastunud vaid 300 euro ulatuses A poolt makstud kogusummast, kuna ülejäänud oleks ta saanud tasaarveldada (kuid nüüd on ta enda nõue ühistu vastu muutunud väärtusetuks). Seega saaks A B-lt alusetu rikastumise alusel tagasi nõuda 300 eurot ( 1024 lg 4). Omaette küsimus on see, kas rakendada soorituskonditsiooni või rikkumiskonditsiooni? J.L.: vaieldav. Hüvitise ülempiiriks on ühelt poolt tehtud kulutused (sest muidu oleks tegemist juba tasu nõudmisega!), teiselt poolt soodustatu rikastumine (sest muidu poleks enam tegemist alusetu rikastumisega!). 49. Mille poolest erinevad õigustamatu KAA, ekslik teise isiku asja ajamine ja teise isiku asja lubamatu ajamine?
annaabi.ee 
