tegude peale, mida korda saadetakse. Unistatakse ainult ilusast elust ja, et kõik kiiresti korda saaks. Seetõttu on Roskolnikovi tegu arusaadav. Ta oli niivõrd segaduses ja ei mõelnud enam mida ta teeb ning, mis on selle tagajärjed. Võib öelda, et valel hetkel, vales kohas oli see noormees, kui ta kuulis pealt vestlust, kus räägiti Aljona Ivanovnast. Kui ta tol hetkel seda kuulnud poleks, siis arvatavasti poleks ta seda tegu sooritanudki. See andiski ilmselge tõuke mõrvaks. Räägiti, et naine on ühiskonnale kahjulik tehes süütutele inimesele halba. Samuti ka seda, et keegi võiks ta tappa ja tema rahaga inimestele head teha. Ühesõnaga mõtiskleti selle üle, kas üks kuritegu oleks võrdne tuhande heateoga? Nii mõeldes, võib öelda, et see mõrv oli ühiskonnale isegi kasuks. Mõrv mõrvaks, kuid ma arvan, et sellegi poolest oli see vägagi mõtlematu tegu. Ta oleks pidand seda kauem ette planeerima
Elu viimastel aastatel ilmus Majakovski luulesse uudseid momente pauside rõhutamine, originaalsed riimleiud jm. Äärmiselt tundliku inimesena adus Majakovski ka kõige pisemaid ebakõlasid inimestes ja maailmas. 1920. aastate lõpul vastuolud süvenesid. Näidendi ,,Saun" lavastused kukkusid läbi, sagenes kolleegide kriitika tema aadressil. 1930 laskis Majakovski end maha. 1930. aastal nimetati Majakovski sünnipaik tema järgi. Pärast Stalini surma levisid kuulujutud nagu ei sooritanudki Majakovski enesetappu vaid mõrvati Stalini käsul. Viimase teooria kohta puuduvad tõendid. FUTURISM Futurism tekkis 20. sajandi algul Itaalias, selle kujunemist mõjutas saksa filosoofi Friedrich Nietzsche üliinimese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marietti, kes avaldas mitu futurismi manifesti. Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust,
plaatidega? Vastus oli: sest inimene võib jäljetult kaduda ja pole majanduslikku huvigruppi, kes rõhuks, et nii ei juhtuks. Aga piraatplaatide puhul selline huvigrupp on. Viidates Ülo Vooglaiult valitud motole, tuleb küsida: kas EV-s on võimalik, et formaalselt õigeks mõistetud inimene on tegelikult kurjategija (näiteks "ristiisa"), ja vastupidi, et formaalselt süüdi mõistetud inimene on taustaõigluse mõttes süütu või pole talle inkrimineeritud kuritegu tegelikult sooritanudki. Jah, mõlemat tüüpi juhud on EV õiguskaitsesüsteemis võimalikud. Sest EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI FILOSOOFIAKS EI OLE ÕIGLUS KUI AUSAMEELSUS, VAID FORMAALNE ÕIGUS JOKK-SKEEMI MÕTTES. Kodanike ausameelset suhet ühiskonda ja riigisse ning aumehelikku vastutuse võtmist ei eeldatagi, eeldatakse, et kodanike eesmärgiks on vastutuse vältimine ning kui see saavutatakse juriidilise skeemi abil, siis ongi juriidiliselt kõik korras.
annaabi.ee 
