Sinna kuuluvad nii glatsiaalsete kui ka fluvioglatsiaalsete kuhjevormide alale jäänud lohkudesse moodustunud järved. Suhteliselt palju on väiksemate järvede hulgas oma ökosüsteemi arengu lõppu jõudnud ning kinnikasvavaid segatoitelisi , mille heaks näiteks on Alevijärv Otepää linna kirdeserval. Visuaalse maastikupildi kujundajana on järvedel suur roll, kuid enamik Otepää valla väikestest järvedest on metsajärved ja neist osa omakorda ümbritsetud sooribaga või õõtsikuga. All on toodud pilt Pühajärvest. (Foto: Arne Ader) Jõed Otepää vald, kus asub ka Otepää kõrgusik, paikneb veelahkmealal. Kõrgustiku saareline asend, mitme kõrgema piirkonna olemasolu ning vanade orgude esinemine pinnamoes põhjustavad kõrgustiku jaotumise erinevatesse jõgikondadesse. Suurem osa Otepää vallast jääb Väikese Emajõe jõgikonda, valla põhjaosa jääb Elva jõgikonda ning Vidrike kant 8
mille kõrgemas osas paikneb Tartu observatoorium. Metsane on vaid Tõravere kõrgendiku läänenõlv vastu Elva jõe orgu, mida kutsutakse Tepripaluks. Tepripalu on üks väheseid võsu-mägisibula looduslikke kasvukohti. Ahelikus järgmine ongi Vapramägi. Kolmest küljest - põhjast, idast ja lõunast piirab teda tihedalt Elva jõe kitsas sügav org. Vapramägi ulatub edelas kuni Tõravere - Peedu maanteeni, siit edasi jätkub Peedu kõrgendik. Peedu kõrgendik piirneb edelas sooribaga, mis on üks osa ennejääaegsest Elva orundist. Vapramäest ja Peedu kõrgendikust põhja poole Elva orund laieneb nii, et selle lammil paiknevad isegi suured järved - Viisjaagu ja Vissi järv, neist põhja poole jäävad Keeri ja Karujärv. Vapramäe seljandik kujunes hilisjääajal liustiku taganedes ning ta tähistab ühte (neljast) Elva ümbrusest taanduva mandrijää serva asendit. Vapramägi on osa Tõravere ja Elva vahelisest otsmoreenkõrgustikust
annaabi.ee 
