ta korrosiooni suhtes. Raua saamine soomaagist. Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C)
ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmi süsiniku ja teiste lisandite ning saadakse teras. Raua saamine soomaagist Eestis algab rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18.sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eesti sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel rauarikkast põhjaveest. Tallinna teletorni ehituse ajal 1977. aastal avastatud sooraua leiukohas asub maaks huumushorisondi all kohati kuini 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni40% rauda. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988.aastal tehti seal esimesena katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulada,tulemuseks oli 680 g rauda.1990saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi. Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: 2C + O2 2CO; ... Fe2O3+ 3CO Rauamaagi taandamine 2Fe + 3CO2
teraseks. Raua saamine soomaagist Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988. aastal tehti seal esimene katse esivanemate eeskujul soomaagist
Maardla asub vaid 5 kilomeetri kaugusel merest, lasund on kompaktne, maak kergesti rikastatav ja sisaldab keskmiselt 31,5% rauda. Puuduseks on asjaolu, et ilmselt pole tasuv lahtine kaevandamine, sest maagikihid algavad 100 meetri sügavuses. Kas ka rauamaak on meie strateegiline rikkus või mitte, pole praegu lõplikult mulle selge, kuid on teada, et enne sõda oli kaevanduse avamiseks projekt valmis ja laenurahadki valmis vaadatud. Küll aga on ilmne, et jutud üksnes sooraua olemasolust Eestis on hämamine, mis kisub vägisi mõtted sinnakanti, et on ikka küll, nii strateegiline maavara kui rikkus. Ja veel. Euroopa Liitu astumise jahmeeste üks enimkasutatav argument on see, et meie ei saavat jääda Norra kombel iseseisvaks, kuna meil pole naftat, neil aga on. Tähtis on selle koha pealt teada, et Norra nafta on eriti raskesti maapõuest kättesaadav (asub merepinnalt 1,8 km sügavuses), vaid selle nafta maailma kõrgeim kvaliteet teeb tootmise tasuvaks
Pärisbakterite puhul tuleb eristada erinevad eluvorme. Kõigepealt on kaks rühma autotroofseid baktereid: nitrotroofsed bakterid ja fotosünteesivad bakterid. Nitrotroofsed bakterid ehk kemosünteesivate bakterite hulgas on mitmesuguseid väävlibaktereid (tuleb rõhutada kemosünteesivad väävlibakterid, sest on olemas ka fotosünteesivad väävlibakterid, mõlemad autotroofid), rauabakterid (kes oksüdeerivad rauda. Suure majandusliku tähtsusega. Sooraua maak on toodetud rauabakterite elutegevuse tulemusena. Tänapäeval ummistavad nad rauaroostega kuivendussüsteemides drenaazitorusid), jt, sh nitrifitseerivad bakterid (, kes oma elutegevuse käigus oksüdeerivad ammooniumlämmastikku ja saavad sealt energiat orgaanilise aine sünteesiks, tahavad happelist keskkonda). Fotosünteesivad bakterid: fotoheterotroofid, kes vajavad eluks orgaanilist ainet, aga samal ajal kasutavad ka päikeseenergiat
annaabi.ee 
