enam kogu keha jõudu. Heinategu Hein, ka niidetud vili, pandi kokku puuhangude ja rehadega. Heinamaal veeti heina mitmesuguste lihtsamate veovahenditega nagu lohistite ja ka regedega. LoodeEesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Heinategu LääneEestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata. Luisud valmistati puust või kivist. Puuluisud kaeti liiva tõrva (vaha) seguga või lihtsalt raputati niiskele puulaastust luisule liiva. Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu
Lääne-Eestis levinud löetüübi puhul kasutati niitmisel enam kogu keha jõudu. Hein, ka niidetud vili, pandi kokku puuhangude ja -rehadega. Heinamaal veeti heina mitmesuguste lihtsamate veovahenditega nagu lohistite ja ka regedega. Loode-Eesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Lääne-Eestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata. Luisud valmistati puust või kivist. Puuluisud kaeti liiva-tõrva (vaha) seguga või lihtsalt raputati niiskele puulaastust luisule liiva. Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina
annaabi.ee 
