Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses. *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor. 26.Vee tähtsus organismis, vee jaotumine organismis. 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 50 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuväline e. ekstratsellulaarne vesi 20 % kehakaalust (¾ rakkudevahelises ruumis ¼ soontesiseses ruumis); ümbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja rakust välja. Organismi päevane veevajadus on 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. Regulatsioon - kesknärvisüsteem, ADN (antidiureetiline hormoon), neerupealiste koore kortikosteroidid. 27
Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest vee jaotumine organismis: 1) Rakusisene vesi – 50% kehakaalust 2) Rakuväline vesi – 20% kehakaalust (3/4 rakkudevahelises ruumis; 1/4 soontesiseses ruumis) -- Organismi päevane veevajadus: • 28…38 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus suurem, kuna vett kehas rohkem ja veevahetus kiirem: • Imik vajab ööpäevas vett 120...170 ml/kg • 4...6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg. --- 27. Dehüdratatsioon – veesisalduse langus. Väheneb kehaline töövõime. hüperhüdratatsioon – veesisalduse tõus. Suureneb kehaline töövõime. 28. Hüpotooniline hüperhüdratatsioon
annaabi.ee 
