tolmeldajaid tupplehed- välimised tavaliselt rohelised õiekattelehed, mis kaitsevad sisemisi õieosi lihtne õiekate- ehk perigoon koosneb - tupplehed, - kroonlehed, - tolmukad, -emakad vili- sigimik koos selles valminud seemnetega üheiduleheline- õistaim, milles seemnes on üks iduleht kaheiduleheline- õistaim, mille seemnes on kaks idulehte organ ehk elund- kindla ehituse ja ülesandega organismi osa, nt taime vars juhtkimp- kimbuks koondunud pikad torujad juhtkoerakud soontaimedes kambium - kiiresti paljunevate ja väljakujunemata rakkude rühm, mille tegevuse tõttu vars ja juur jämenevad puiduosa- taime juhtkoe osa, mida mööda liiguvad vesi ja selles lahustunud mineraalained niineosa- taime juhtkoe osa, mida mööda liiguvad fotosünteesil moodustunud ained pung- soomustega kaetud võsu alge risoom- jämenenud maa-alune vars, mis kujult meenutab juurt mugul- paisunud ja varuaineid säilitav varre- või juure osa
Estuaarides soola-mageda segu loob tingimusi! Sagedasti muutuv soolsus põhjustab raskeid osmootilisi gradiente – tugev mõju organismidele. Eri taksonid lahendavad osmoosiprobleemi erinevalt. Õistaimedel on soolanäärmed, mis ei lase ülemäärasel soolal taimedesse tungida. Produtsentidel võime produtseerida orgaanilisi ühendeid – petaniin, proliin ja dimetüülsulfionipropionaat (DMSP) – aitavad säilitada osmootilise balansi rakumahlas. Seda ainet on estuaaride soontaimedes, ULVAs ( rohevetikas) ja fütoplanktonis. DMSP muutub dimetüülsulfiidiks (DMS) – suurimaid amosfääri jõudva väävli allikaid – põhjustab happevihmasid. DMS võib mõjutada pilvkatet. Loomad higistavad sooli nahale. 1 Osad organismid on kaetud limakihiga – sool ei tungi taime (põisadru). Looma
annaabi.ee 
