Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e. tsiliaarkehake Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud. Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil. Ripskeha produtseerib kambrivedelikku. c. pärissoonkest ehk soonmik Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast. Ta on ripskeha eesmise osa jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu ulatuses pigmenti, mis kaitseb võrkkesta väljaspool pupilli piirkonda silma langeva valguse eest. Tema peaülesandeks on silma toitmine. 3. Sisemine kest ehk võrkkest (reetina) Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine - klaaskehale
tsiliaar- on Zinni sideme (ripsvöötmeke) abil (valgus näkku->silm kissi!) kehake ripskehakese külge fikseeritud -produtseerib KAMBRIVEDELIKKU. -rohkesti veresoone, tundenärve 3. päris -suurem osa soonkestast! -sisaldab kogu ulatuses pigmenti, soonkest -sidekoeline, 3 kihti veresooni mis KAITSEB väljast pupilli silma SOONMIK lahgeva valguse eest. -TOIDAB silma (veresooned)! III sisemine kest e VÕRKKEST RETINA - võtab vastu nägemisärritust - OPTILINE e NÄGEMISOSA: sisaldab valgustundlikke retseptoreid (kepikesed ja kolvikesed) - KOLLATÄHNI piirkonnas on parim nägemine (ainult kolvikesed)
annaabi.ee 
