SKLEERA ehk kõvakest - kollageenkiududest koosnev silma väliskesta osa (silmavalge), mis kaitseb silmasisu ja annab silmale kuju. IIRIS ehk vikerkest - asub sarvkesta taga, iirise strooma sisaldab pigmenti, millest sõltub silmavärv. Iirise keskel asub pupill, mis reflektoorselt ahenedes või laienedes reguleerib silma sattuva valguse hulka. RETINA - võrkkest, silmamuna sisemine kest, mis võtab vastu nägemisärritust. Õhuke, pehme plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemisele klaaskehale. Sisaldab valgustundlikke retseptoreid ja on seega optiline ehk nägemisosa. Analüsaatori retseptoorne osa. KOLLATÄHN MACULA LUTEA - teravaima nägemise piirkond silma võrkkesta keskkoha lähedal, värvide nägemine (ainult kolvikesed). Võrkkesta tsentraallohule, mis on kollatähni keskel, fokuseeritakse nägemispilt. PIMETÄHN - nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI, piirkond võrkkestal, mis koosneb
kambrivedelikku. c. pärissoonkest ehk soonmik Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast. Ta on ripskeha eesmise osa jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu ulatuses pigmenti, mis kaitseb võrkkesta väljaspool pupilli piirkonda silma langeva valguse eest. Tema peaülesandeks on silma toitmine. 3. Sisemine kest ehk võrkkest (reetina) Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine - klaaskehale. Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nim. optiline e. nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nim. pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja
annaabi.ee 
